Seeneproovide võtmise metoodika

Proovitüki suurus võiks olla 10 x 10 cm ning sisaldada seenematerjali, nt niidistiku, viljakeha, mädaniku kahjustust jne (foto 1). Võetud proovid panna paberkotti, ümbrikusse või pappkasti. Proovid tuleb nummerdada ning kirjutada proovivõtukoha andmed. Mitmetest kohtadest võetud proovid panna eraldi. 

Proovitüki võtmise võimalikud kohad.

Foto 1. Proovitüki võtmise võimalikud kohad (punased kastid).

Kui proovitüki pole võimalik võtta, siis tuleb kasutada teibi metoodikat. Selleks sobib kas tavaline kontori- või maalriteip (foto 2). Lõigata 10 cm pikkune teibitükk ning asetada (vajutada) kleepuva poolega kahjustatud materjalile või pinnale. Proovimaterjali kogus on piisav, kui visuaalselt on näha kleepunud osakesi (foto 3). Seejärel kleepida teibitükk valgele paberile. Kõik proovid tuleb nummerdada ja kirjutada proovivõtukoha andmed (foto 4). Kahjustuse ulatuse hindamiseks lisada pildid proovivõtukohtadest. 

Seeneproovide võtmiseks vajalikud tarvikud

Foto 2. Seeneproovide võtmiseks vajalikud tarvikud.

Seeneproovi võtmine

Foto 3. Seeneproovi võtmine teibiga.

Kogutud proovide märgistamine.

Foto 4. Kogutud proovide märgistamine.