Harilik niineürask (Polygraphus poligraphus)

Harilik niineürask ja haudepilt puukoore all.

Mardika välimus: mustjaspruun 2,2-3,0 mm pikkune.

Areng ja lendlus: üks põlvkond aastas. noored mardikad kooruvad juunis ning lendlus toimub enamasti juulis, vahel hiljemgi. Kuna niineüraski munemisaeg on pikk, siis jääb haude arenemine talve tulekul pooleli. 
Levik Eestis: tavaline.
Nõudmised toidupuude suhtes: levib tihedates varjulistes keskealistes ja vanemates kuusikutes. Harilik niineürask on varjulembene, seega eelistab
ta tihedamaid puistusid. Hariliku niineüraski poolt juba asustatud puudele järgnevad tavaliselt nii harkkidane kooreürask kui ka kuuse- kooreürask. Niineüraskid ei ole puu jämeduse ja koore paksuse osas valivad. 
Kahjustus: rajab haude seisvate kidurate ja nõrgestatud kuuskede tüvedele ja jämedamatele okstele. Lamavaid tüvesid asustab harva. 
Bioloogia: talvitub vastsena koore all. Mardikate poolt asustatud puud hakkavad kolletuma talvel, siis on neid kergem avastada kevadtalvel ja kevadel. Puude juurte ja pinnase kahjustamise vältimiseks on mõistlikum teha raie ajal, kui pinnas on külmunud. 

Kasutatud allikad: 
Metsamajanduse alused : õpik kõrgkoolidele / koostanud: Eino Laas, Veiko Uri, Mati Valgepea ; toimetanud Eino Laas; 
[kujundaja Kalle Paalits]. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011 ([Lohkva (Tartumaa)].
Olulisemad metsakahjustused ja nende vältimine. Koostaja: Heino Õunap, Märt Hanso, Toimetaja: Heino Õunap. 
Kirjastaja: Erametsakeskus, 2016.
Ehnström, B., Axelsson, R.2002. Insektsgnag i bark och ved. ArtDatabanken, SLU, Uppsala.
Maavara, V., Merihein, A., Parmas, H., Parmasto, E. (1961) Metsakaitse. Tallinn: Eesti Riiklik 
Kirjastus. 710 lk.