Sülemlemise aeg on käes ja erinevatel põhjustel alati ei õnnestu sülemlemismeeleolu ära hoida. Miks pered lähevad sülemlema? Suures piires geneetika, mesinike teadlikkus ja tegematajätmised. Mõned sülemlemist soodustavad tegurid:

• segavereline- geneetiline kalduvustega ema
• vana, üle 2-aastane ema
• ruumipuudus, liiga arglik laiendamine
  Kusjuures, ruumipuudus võib olla suhteline, kuidas keegi võtab? Mõnikord on mesinik ja mesilased erineval arvamusel. Kui raamidel on üleval meevöö, siis mesilaste jaoks võib see olla nö “lagi”. Üle meevöö nad meelsasti ei lähe ja pigem valmistuvad sülemlemiseks. 

Juhin tähelepanu, et siinkirjeldatud on vaid minu arusaam ja variante on erinevaid.
Kui kupud on üsna värskelt tehtud, siis võib need ära murda ja pesa laiendada. Tugevale perele võib panna kärjepõhjad haudmeraamide vahele üle-ühe, nõrgema pere korral üle kahe. See lööb pere korralduse täielikult segamini ja sunnib neid mobiliseerima jõud haudme soojendamisele ja haudmevälja terviklikkuse taastamisele ehk kärjeehitusele. Nädala pärast peab kuppe kontrollima- kui neid ei ole, siis läks korda. Kui aga on, siis teist korda pole enam mõtet murda, vaid teha lendpere või kasutada Demaree meetodi.

Mis asi see Demaree on?
Lendpere mõiste on paljudele vanema põlvkonna mesinikele tuttav.
Demaree põhineb sellelsamal printsiibil. See on sisuliselt vana emaga lendpere ehk kunstsülem samas tarus. See on üks tõhusamaid sülemivältimise võtteid juba “kuputavate” perede korral. Jutt käib eelkõige korpustarude kohta. Lamavtaru korral tuleb interpreteerida, on võimalik sama skeemi järgida.
Eeliseid on mitu, kirjeldan lõpus, kui muu jutt läbi loetud ja asi selge.

• Demaree ja ka lendpere tehakse keskpäeval hea lennuilmaga.
• murrad kõik kupud, välja arvatud 1 kupp.
• alumisse korpusesse jääb ema paari haudmekärjega + 2 mee-suiraraami. Ülejäänud täidad tühjade kärgede ja kärjepõhjaga. Kokku vähemalt 10 raami (raami etalon on Eesti raam. Farrari puhul võiks 2 korpust olla).
• alumise korpuse peale paned kinnise tarupõhja, lennuavaga vastassuunas. 
• ülejäänud krempli ehk kõik ülejäänud haudme- jm raamid koos allesjäänud emakupuga tõstad sinna peale.
• kõik lennumesilased lendavad alla, vana lendla kaudu vana emaga korpusesse. See on sisuliselt lendpere või isegi kunstsülem ja see hakkab nüüd tublisti mett korjama kui rapsipõld kõrval kollendab ja/või korjet on. Kontrolli nädala pärast, et oleks piisavalt kärgi.
• 7-9 päeva pärast kontrollid mõlemas peres, kas pole uusi kuppe tehtud. Enamasti pole, kuid krantsiperes võib mõnikord ikka olla.
  NIPP, nüüd on hea aeg ema vahetada, kui soovid tõugu-geneetikat parandada. Sel juhul murrad ülemises osas ka selle viimase kupu ja paari tunni pärast annad uue paarumata ema. See oleks mõistlik tegevus, sest sülemikupust tulnud ema kannab sülemlemise geneetikat edasi ja seda me ju ei soovi! Selles pereosas on hetkel peamiselt noored tarumesilased, kes võtavad ema paremini vastu.
• kui uut ema ei andnud ja lasid olemasolevast kupust kooruda, see peaks hakkama munema ca  25 päeva jooksul. Siis võib pereosad jälle ühendada. Nii saad peakorjeajaks suure ja võimeka noore emaga pere. Eelnevalt otsida vana ema üles ja see eemaldada.  
• Ühendamiseks korpuste vahele ajaleht või kile, mille ülemise lennuava vastasküljel on kuni 1cm vahe, et ühinemine saaks toimuda tasapisi. 

Demaree eelised:

1. efektiivne sülemivastane meetod isegi siis, kui sülemitung on juba sees;
2. kui soovime säilitada suure ja võimeka pere peakorjeajaks ega soovi teha väikeseid peresid, kes niikuinii midagi ei tooda. Millal siis uusi peresid teha? Võib igal ajal, aga sellest järgmises artiklis.
3. Lisainventari minimaalne vajadus, pole vaja uusi tarusid, katuseid-põhju. Saab teha kohe „jooksu pealt” isegi siis, kui sul mingit lisavarustust kaasas pole (eeldusel, et taru on komplektne ja endal on interpreteerimise võimekus).PS. A

Edu ja loomingulist mõtlemist mesindamisel!  Heiki Kruusalu