Mardika välimus: pruun 1,6-2,9 mm pikkune.

Areng ja lendlus: üks põlvkond aastas. Lendlus mais kuni juuni lõpuni.
Levik Eestis: tavaline.
Nõudmised toidupuude suhtes: eelistab surevate ja nõrgestatud kuuskede oksi, ladvaosa ja tüvesid.
Kahjustus: asustab kuuse õhukesekoorelist tüveosa, oksi ja latvu. Mõnikord võib asustada ka õhukesekoorelisi lamavaid mände.
Bioloogia: tõukude areng toimub puu tüvel koore all. Harilik võraürask on tavaline värsketel tormikahjustusaladel, aga samuti raiestike ja häilude servades ning hõredates puistutes.

Märkused: harilik võraürask lendleb koos kuuse- kooreüraskiga ning seetõttu nende feromoonpreparaate võib kasutada ka koos, kuna mõlemad liigid asustavad sama puud – kooreürask tüve ala- ja keskosas, võraürask õhema koorega ladvaosas ja okstel.

Feroonpüünised ja feromoonpreparaate saab meie e- poest.

Kasutatud allikad: 
Metsamajanduse alused : õpik kõrgkoolidele / koostanud: Eino Laas, Veiko Uri, Mati Valgepea ; toimetanud Eino Laas; 
[kujundaja Kalle Paalits]. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011 ([Lohkva (Tartumaa)].
Olulisemad metsakahjustused ja nende vältimine. Koostaja: Heino Õunap, Märt Hanso, Toimetaja: Heino Õunap. 
Kirjastaja: Erametsakeskus, 2016.
Ehnström, B., Axelsson, R.2002. Insektsgnag i bark och ved. ArtDatabanken, SLU, Uppsala.