Harkkidane kooreürask (Ips duplicatus)

Mardika välimus: on kuuse- kooreüraskiga üsna sarnane, kuid veidi väiksem (3,2–4,0 mm) ja saledam.

Kuuse- kooreürask ja harkkidane kooreürask

Kuuse- kooreürask ja harkkidane kooreürask.

Areng ja lendlus: üks põlvkond aastas. Lendlus aprilli lõpus- mai algul ehk samal ajal kui kuuse- kooreüraskil.
Levik Eestis: tavaline.
Nõudmised toidupuude suhtes: elupaigana eelistab harkkidane kooreürask samasuguseid puistusid kui kuuse- kooreürask ja nii elavad need kaks liiki sageli samal puul – esimene tüve ülaosas, teine alaosas. Kohati harkkidane kooreürask võib olla arvukam kui kuuse- kooreürask. Peenematel puudel võib harkkidane kooreürask esineda kogu tüve ulatuses.
Kahjustus: asustab peamiselt kidurate ja nõrgestatud kuuskede tüvede õhemakoorelist ülaosa. Lamavatel tüvedel ja metsamaterjalil leidub harkkidast kooreüraskit harva. Lamavaid püünispuid ei asusta.
Bioloogia: talvitub valmikuna arengukohas koore all.

 

Kasutatud allikad: 
Metsamajanduse alused : õpik kõrgkoolidele / koostanud: Eino Laas, Veiko Uri, Mati Valgepea ; toimetanud Eino Laas; 
[kujundaja Kalle Paalits]. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011 ([Lohkva (Tartumaa)].
Olulisemad metsakahjustused ja nende vältimine. Koostaja: Heino Õunap, Märt Hanso, Toimetaja: Heino Õunap. 
Kirjastaja: Erametsakeskus, 2016.
Ehnström, B., Axelsson, R.2002. Insektsgnag i bark och ved. ArtDatabanken, SLU, Uppsala.