Mardika välimus: punakaspruun 2,6-4,7 mm pikkune.

Areng ja lendlus: üks põlvkond aastas. Lendlus toimub varakevadel, aprilli lõpust alates, tavaliselt 1-2 nädalat hiljem pärast suure- säsiüraski lendlust, kuna mardikad talvituvad maapinnal metsakõdus või mullas, sest maapind soojeneb aeglasemalt ja seega on putukate väljalend ka hilisem.
Levik Eestis:  männil esinevatest üraskitest levinuim ja arvukaim.
Nõudmised toidupuude suhtes: eelistavad tavaliselt nõrgestatud mände. Lamavaid mände asustab väike-säsiürask harvem kui suursäsiürask.
Kahjustus: asustab vanemate mändide ladvapoolset õhukesekoorelist tüveosa ja jämedamate okste koore alla. Säsiüraskid mõjutavad metsamaterjali kvaliteeti. Mardikate käigud kulgevad küll üksnes ega ulatu sügavale puitu, kuid nad kannavad endaga kaasa puidusinetust tekitavaid seeni. Eriti kiirelt levib puidusinetus väike- säsiüraski asustatud männipalkidel, sest tema risti tüve kulgevad käigud lõikuvad rohkem puidu pealispinda kui suur- säsiüraski paksus koores kulgevad pikikäigud. Sinetusseente järel tekkib puidumädanik.
Bioloogia: tõukude areng toimub puu tüvel koore all. Noormardikate küpsussööm toimub alates juuli keskpaigast männivõrsetes, kuhu enamik nendest talvituma jääb. Väiksem osa säsiüraskitest talvitub pinnases ja mändide juurekaela piirkonna korbas.

Sigivad arvukalt tormikahjustuste ja metsatulekahjude järel, samuti juuremädanikest nakatunud või okkakahjurite poolt kahjustatud männikutes.

Olulisemaks peetakse kahjustusi, mida säsiüraskid põhjustavad küpsussöömal mändide võrades – kahjustatud võrsete varisemist, võra hõrenemist. Säsiüraskid eelistavad jämedamaid võrseid ja valitsevate
puude ladvaosa. Kahjustus mõjutab puude juurdekasvu ja vahel võib see mõju olla suur. Seda, et võra kahjustamine põhjustaks mändide hukkumist, juhtub harva.

Säsiüraskite tõrjeks tuleb üraskite poolt värskeltasustatud puud üles töötada enne vastsete nukkumist, seega mais-juunis. Kasutatakse ka püünispuid, need tuleb langetada kahjustatud männikute varjulisemates osades veebruari lõpul ja üles töötada siis, kui värskeltasustatud puudki.

Kasutatud allikad: 
Metsamajanduse alused : õpik kõrgkoolidele / koostanud: Eino Laas, Veiko Uri, Mati Valgepea ; toimetanud Eino Laas; 
[kujundaja Kalle Paalits]. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011 ([Lohkva (Tartumaa)].
Olulisemad metsakahjustused ja nende vältimine. Koostaja: Heino Õunap, Märt Hanso, Toimetaja: Heino Õunap. 
Kirjastaja: Erametsakeskus, 2016.
Ehnström, B., Axelsson, R.2002. Insektsgnag i bark och ved. ArtDatabanken, SLU, Uppsala.