Hobukastani- keerukoi (Cameraria ohridella) esmaleid Eestist pärineb aastast 2007. Tegemist on Eestis invasiivse võõrliigiga. 

Hobukastani- keerukoi valmik on tilluke (pikkus 5 mm) valgemustriliste tiibadega ookerkollane liblikas (foto 1). Hobukastani- keerukoi kuulub liblikaliste seltsi, keerukoilaste sugukonda.

Harilik hobukastan (Aesculus hippocastanum) on keerukoile väga vastuvõtlik, teised hobukastani liigid meeldivad sellele kahjurile märksa vähem.

Hobukastani keerukoi röövikud (valkjad ussikesed) toituvad peamiselt hariliku hobukastani lehtedes (foto 1). Röövikud ei välju kordagi lehest. Toitumise tagajärjel tekib väike ümmargune, algul poolläbipaistev, kuid kiiresti pruunistuv laikkaevand, mida röövik pidevalt suuremaks õõnestab. Lõpuks muutub kaevand piklikuks korrapäratu kujuga

kaevandusalaks. Kui röövikuid on väga tihedalt, võivad nende käigud liituda, mistõttu puu kaotab enamiku rohelisest lehepinnast (foto 2). See viib lehtede kuivamise ning enneaegse varisemiseni. Lehed varisevad juba suve teisel poolel.
Vastu valgust vaadates on vastsete tegevust lehe pealmise ja alumise pinna vahel kerge tuvastada, kuna leht on seest tühjaks söödud, kudede vahel on näha elutegevuse jälgi: näripuru, väljaheiteid, tumepruune nukke, nukkude võrgendipesi ja vastseid.

Hobukastani- keerukoi mõju puule
Hobukastani- keerukoi röövikute kahjustused hariliku hobukastani lehtedel vähendavad rohelist, fotosünteesivat lehepinda, mille tagajärjel aeglustub puu kasv. Nakatunud puudel on väiksem seemnete ja viljade mass. Ühtlasi nõrgeneb ka vastupidavus ebasoodsate keskkonnatingimuste suhtes.
Teadaolevalt ei ole hobukastani- keerukoi kahjustused viinud harilike hobukastanite hukkumiseni või pöördumatult kiduma jäänud. Seetõttu pole kahjuri vastu vaja rakendada äärmuslikke abinõusid, näiteks kahjustatud pargipuud maha raiuda ja põletada.

Bioloogia
Eestis esineb hobukastani- keerukoil teadaolevalt kolm põlvkonda aastas. Iga põlvkonna nukkudest teatud osa siirdub sügavasse puhkeseisundisse, talvitub lehevarises ning koorub järgmisel kevadel. On leitud, et ligi 90% hobukastani- keerukoi lehevarises talvituvatest nukkudest hukkub talve vältel.

Esimene põlvkond keerukoid lendleb mais ja juuni algul. Kuna see põlvkond on küllalt väikesearvuline, siis suurte lehtede varjus ei pruugi neid märgata. Lehtedele ilmuvad sel ajal üksikud kaevandid, mida tavaliselt ei osata tähele panna.
Teine põlvkond lendleb ja muneb massiliselt juuli teisel poolel ja augustis, mis põhjustab põhilise osa kahjustustest ehk tekitab juba silmatorkava kahjustuse. Kolmas põlvkond lendleb sügisel hiljem: septembri lõpus ja oktoobris. Kolmanda põlvkonna keerukoidel on vähe võimalust muneda. 

Hobukastani- keerukoi tõrje
Et keerukoi nukud talvituvad lehevarises, siis kahjustusi hariliku hobukastani lehtedel saab vähendada lehevarise koristamise ja kõrvaldamisega. Seda tuleb teha kogu suve jooksul ja eriti hoolikalt sügisel. 

Võib tunduda, et kõige kindlam on lehevaris lihtsalt põletada. Siiski, lehevarist kuumutades või põletades tapetakse peale keerukoi nukkude ka talvituvad parasitoidid, kes võiksid aidata kahjuri arvukust piirata. Seetõttu soovitav sügiseti kastanilehed võimalikult sageli kokku riisuda ja hoolikalt kompostida või katta vähemalt 10 cm mulla või 15–30 cm taimse materjali kihiga, misjärel jätta kaetud lehed puutumatult mai lõpuni paigale. Kui kompostimise võimalus puudub, siis viia lehevaris jäätmejääma.

Kuid ainult sügisese lehtede koristamisega keerukoi kahju päris ära hoida ei saa, sest vähestest talvistest ellujääjatest võib tekkida üpris arvukas teine ja kolmas põlvkond. Seetõttu keerukoide püüdmiseks tasub üles panna feromoonpüünised (foto 3). Feromoonpüünised saab soetada siit.

Kasutatud allikad: 
Švilponis, E., Mänd, M., Veromann E. (2009). Hobukastani-keerukoi: uus invasiivne
taimekahjur Eestis. – Eesti Loodus, 8, 19–23.
https://kodus.ee/artikkel/kes-rikkus-hobukastani-lehed-keerukoi (interneti allikas). 
Kaev, R. (2017). Hobukastani-keerukoi (Cameraria ohridella) ning selle esinemine 
Tartus, Tallinnas ja Hiiumaal. Eesti Maaülikool, Tartu.