Viimastel aastatel on hüppeliselt kasvanud kuuse- kooreüraski (aga ka teiste metsakahjurite) kahjustused. Metsanduslikult tähtsamate üraskiliikide kohta infot saad lugeda siit. 

Selle tulemusena kuivavad parimas eas palgipuid. Kahjustus avaldub kiiresti. Kevadel nakatunud puud enam järgmist aastat ei näe! Ürask sööb otseses mõttes metsaomaniku tulu!

Putukate arvukus metsas sõltub kasvukohast, puuliigist, ilmastikust, aga ka inimtegevusest. Hea metsahoolduse tõttu on kahjustavate putukate arvukus metsas vähenenud. Õigeaegselt koristatud värske tormikahjustus ja ülestöötanud metsamaterjali kiire eemaldamine metsast on aidanud ära hoida suuremad üraskikahjustused. 

Väiksemas koguses (kuni 10 m3/ha) tormi ja põlengute tõttu hukkunud või kahjustatud puude säilitamine metsas on vajalik biomitmekesisuse ja liigirikkuse säilitamiseks. Kui mõni putukaliik hakkab ülemäära paljunema, siis on vaja korraldada tõrje. Väga oluline on kahjustuse õigeaegne avastamine, sest kahjustuse algfaasis rakendatavad meetmed on alati tõhusamad ning võimaldavad vältida suuremat kahju. 

Üraskeid on metsas alati ja normaaltingimustel suudavad puud nendega enamasti toime tulla. Kuid ulatuslike lageraiete korral ja pärast suuremaid tormikahjustusi (eriti siis, kui kahjustatud puid ei suudetud järgmiseks kevadeks üles töötada ja metsast välja vedada) satub naabruses olev mets aga tõsise löögi alla ja puud ei suuda enam suure hulga kahjuritega võidelda. Tavaline on üraskite hulgisigimine ka põual- aastatel ja metsatulekahjude järel, kui metsas on palju nõrgestatud puid. 

Kuuse- kooreüraski kahju on suurenenud viimastel aastatel märgatavalt kõigis RMK hallatavates majandusmetsades. Kui 2019. aastal registreeriti kahjustusi 681 hektaril, siis 2020. aastal juba 2830 hektaril (joonis 1). Kuuse- kooreürask ei ole probleem vaid puhtkuusikutes. Riigimetsas on näide ühest üraskikahjustusekoldest Järvamaal, kus üraskirüüste tagajärjel hukkus puhtkuusik ja selle kõrval olevas kuuse- kasesegametsas kuivasid üraskirüüste tagajärjel kõik kuused, nii et puistu koosseisus säilisid vaid kased.

Miks peab üraskikahjustust vältima, kui palju ürask siis ikkagi kahju teeb?

1. Üraskite rünne on äkiline, võib olla üsna ulatuslik ja kiire, mõne kuuga hävitatakse korralikud palgipuud.
2. Kuuse- kooreüraskid ründavad peamiselt keskealisi ja vanemaid kuusepuistuid ehk parimais aastais palgimetsa.
3. Üraskitõrje tegemata jätmine läheb üsna kalliks, sest üraskikahjustusega puit läheb parimal juhul metsakuiva palgi sortimenti, mida saetööstused väga ei taha. Nii saab ühest puust üks- kaks metsakuiva palki ja ülejäänud on sisuliselt vaid graanulimaterjal või läheb küttepuudeks. Ehk väärtuslikku ehitusmaterjali enam ei saa. Samuti üraskiliigid kannavad edasi puidusinet põhjustavad seened, mis omakorda muudavad puidu vastuvõtlikuks mädanikutekitajale. 
4. Metsaseadus kohustab. Metsaseaduse § 42 lõike 1 punkti1 kohaselt on metsaomanik kohustatud muuhulgas jälgima metsa seisundit, kaitsma metsa kahjurite ja haiguste eest. 

1. Tormiheites ja -murrus, lumemurrus, põlengus hukkunud ja tugevalt nõrgestatud, nt juurepessu (ld Heterobasidion sp.) poolt, kuusepuud tuleb enne kuuse- kooreüraski lendluse algust metsast kõrvaldada, et nendest ei saaks üraskitele soodsat sigimispaika.
2. Mõne nädala jooksul pärast puude asustamist üraski poolt tuleb metsamaterjal õigeaegselt välja vedada, et üraskid ei leiaks selle näol soodsat sigimispaika. Puude laudadeks- prussideks saagimise käigus üraskid hukkuvad ja neil ei teki võimalust teiste puude asustamiseks. Kindlasti tuleb puudelt eemaldada puukoor!
3. Harvendusraiet tuleb teostada nooremates ja vältida vanemates puistutes. Kuusikuid ei tohi liiga hõredaks raiuda.
4. Vanemate kuusepuistute vaheldumine noorematega, eriti aga teiste puuliikide puistutega, samuti segapuistud, vähendavad üraskite levikut. Segapuistud on liigirikkamad ja vastupidavamad ekstreemsetele ilmastikutingimustele.
   Kõige üraskiohtlikumad on suurtel aladel kasvavad ühevanused kuusikud.
5. Hoida ohtlike üraskite arvukus metsas nii madal, et nad ei hakkaks ründama kasvavaid puidu. Olude paranedes suudavad ajutiselt nõrgestatud puud edaspidi kosuda ning oma vastupanuvõime taastada. 
6. Jätta metsa väike kogus lamavaid püünispuid, kuhu koonduvad üraskid. Pärast lendlust ja puude asustamist eemaldada püünispuud metsast või need koorida enne, kui üraskite noor põlvkond sealt lahkub. Samaaegselt püünispuudega eemaldada metsast ka üraskite poolt värskelt- asustatud seisvad puud. Püünispuude kohta saab lugeda siit. 
7. Paigaldada feromoonpüünised. 

Üraskitõrjeabinõud puudutavad üksnes tooreid, äsja asustatud, vigastatud või nõrgestatud puid- kuivanud puudel metsakahjurid ei sigi. Hilinenud tõrjeraied (kui üraskid on puult lahkunud) ning kuivanud puude raiumine on üraskitõrje seisukohast asjatud. 

RMK poolt on koostatud juhend: kuuse- kooreüraski kahjustuste seire ja likvideerimine.

Feromoonpüüniste väljapanek ja kasutamine

Feroonpüünised ja feromoonpreparaate saab meie e- poest.

Millistel juhtudel tuleb paigaldada feromoonpüünised?

1. Kindlasti raiejärgsetel (või tuulemurru, tormimurru järgsetel) aastatel. 
2. Kui on avastatud üraskite poolt kahjustatud puid, kasvõi mõni üksik puu, sest soodsates tingimustes paljunevad üraskid kiiresti (nt, kuuse- kooreüraskil on aastas on 2 põlvkonda) ja kahjustus kasvab geomeetrilises progressioonis.
3. Püünispuude efektiivsuse suurendamiseks võib kasutada feromoonpreparaate. Need meelitavad üraskeid ligi, mistõttu neid lendab püünispuule rohkem ning see võimaldab vajalikku püünispuude hulka vähendada.
4. Monitooringu eesmärgil võiks olla vähemalt 1 püünis igal metsatükil.

Millal?

Püüniste ülespanek sõltub üraskiliigist. Nt, kuuse- kooreüraski (ld Ips typographus) lendlus võib alata aprilli lõpus või mai esimesel poolel ehk kui hakkab soojaks minema, tavaliselt see on olnud kasepungade puhkemise ajal, kui päevane temperatuur tõuseb 16-18°C ning mulla pealiskiht on soojenenud vähemalt 10 kraadini. Harilikul võraüraskil (ld Pityogenes chalcographus) lendlus algab mai keskel ning männi- säsiüraskitel- aprilli lõpus.

Üraskikahjustus juba esineb: 2-3 püünist iga 10 tihumeetri eelmisel aastal kahjustatud puidu kohta. Püüniste vahekaugus üksteisest võiks olla 20-30 m. 
Monitooringuks: 2 püünist iga 10 ha kohta on piisav. 

Feromoonpüüniste paigaldamine:

• Püünised tuleb paigaldada kasvavatest okaspuudest vähemalt 10- 15 m kaugusele, püünise alumine serv peab olema1-1,5 m maapinnast, vt paigaldust. Püünised võib paigaldada ka mõnele sobival kaugusel kasvavale lehtpuule. Kuuse- kooreüraskite meelitamiseks võib paigaldada püünised kasvavale vigastatud või nõrgestatud kuusele. Üraskite poolt asustatud kuused tuleb samal aastal metsast välja vedada.
  Püüniste kontroll: vähemalt iga 14 päeva järel, väga suure püütud putukate arvukuse korral 5- 8 päeva järel, sest roiskuvad kuuse- kooreüraskid on peletava efektiga. Kontrolli käigus tuleb püünised puhastada, vabastades muud püütud putukad ja surmates kooreüraskid. Roiskunud lõhna eemaldamiseks puhastada püünis desovahendiga. 
• Üraskite meelitamiseks püünisesse tuleb riputada feromoondispenser (joonis 2). Feromoondispenseri välispakendi
  

  Joonis 2. Feromoondispenser riputatakse püünisesse

  avamisel hakkab feromooniga immutatud kandematerjali pakike eraldama feromooni meelitades lendlevad üraskid ligi. Feromoonid on lõhnaained, mida putukad teatud eluperioodil eritavad ning kasutavad liigisisesel suhtlemisel (nt vastassugupoole leidmiseks, aga ka sobiva toitumis- või sigimispaiga tähistamiseks). Üraskitele on omased agregatsiooniferomoonid, mis meelitavad sama liigikaaslasi koonduma sobivasse asustuspaika (aga ka püünistesse).
• Sõltuvalt välistemperatuurist reguleeritakse feromooni eraldumise hulka. Feromoondispenseri kasutamisel väheneb nii üraskite hulk kui ka uute puude asustamine, lisaks võimaldab püünis jälgida üraskite arvukuse muutust.

Kasutatud allikad: 
Metsamajanduse alused : õpik kõrgkoolidele / koostanud: Eino Laas, Veiko Uri, Mati Valgepea ; toimetanud Eino Laas; 
[kujundaja Kalle Paalits]. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011 ([Lohkva (Tartumaa)].
Olulisemad metsakahjustused ja nende vältimine. Koostaja: Heino Õunap, Märt Hanso, Toimetaja: Heino Õunap. 
Kirjastaja: Erametsakeskus, 2016.
Kuuse-kooreürask kuidas teda ära tunda ja ära hoida? Juhend metsaomanikule. Koostajad: Keskkonnaministeerium, 
Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaamet. 2020.
Ojamets, I. (2020) Kuuse-kooreürask vallutab järk-järgult Eesti kuusikuid [e-ajakiri]
https://novaator.err.ee/1089240/kuuse-kooreurask-vallutab-jark-jargult-eesti-kuusikuid.