Männi- säsiüraskite feromoon, Tomowit

Kirjeldus

Tomowit feromoonpreparaat meelitab suurt- säsiüraskit (Tomicus piniperda) ja väikest- säsiüraskit (Tomicus minor).
Feromoonid on lõhnaained, mida putukad teatud eluperioodil eritavad ning kasutavad liigisisesel suhtlemisel (nt vastassugupoole leidmiseks, aga ka sobiva toitumis- või sigimispaiga tähistamiseks). Üraskitele on omased agregatsiooniferomoonid, mis meelitavad sama liigikaaslasi koonduma püünistesse.
Toimeained: alpha-pinene (CAS: 80-56-8); 3-Carene (CAS: 13466-78-9); alpha-terpinolene (CAS: 586-62-9); ethanol (CAS: 64-17-5); p-hydroxybenzoic acid (CAS: 99-96-7); 2-metüülbut-3-een-2-ool (CAS: 115-18-4).
Kasutamine:
Feromoonpreparaadi avamine: feromoonide segu on pakendatud tuubi, mida ei tohi avada ega vigastada. Tuub tuleb riputada püünisesse ning läbi alumist, lamekujulist osa toimub feromoonide eraldumine. Avada pakend vahetult enne kasutamist (joonis 1). Avatud kuid kasutamata pakendisisu tuleb uuesti tihedalt sulgeda. Pakend ja kasutamata sisu kõrvaldada kui ohtlikud jäätmed.

Joonis 1. Feromoonide segu on pakendatud tuubi.

Feromoonpreparaadi efektiivne toimeaeg: feromooni mõju kestab 8- 9 nädalat.
Kus? Kohtades, kus esineb putukakahjustus. Peamiselt kohtades, kus eelmisel aastal on olnud suur kahjurite arvukus. Need on sageli päikeselised (avatud) metsaservad raiesmikud, trasside jne ääres, hõredad puistud. Mardikad eelistavad tavaliselt nõrgestatud mände või toorest metsamaterjali ja ründavad terveid puid vaid kõrge arvukuse korral.
Suur- säsiürask asustab paksukoorelist tüveosa (tüükaosas) nii noorematel kui ka vanematel mändidel või toorest metsamaterjali. Väike- säsiürask asustab vanemate mändide ladvapoolset õhukesekoorelist tüveosa ja jämedamad oksad.
Kahju: säsiüraskid mõjutavad metsamaterjali kvaliteeti. Mardikate käigud kulgevad küll üksnes ega ulatu sügavale puitu, kuid nad kannavad endaga kaasa puidusinetust tekitavaid seeni. Eriti kiirelt levib puidusinetus väike- säsiüraski asustatud männipalkidel, sest tema risti tüve kulgevad käigud lõikuvad rohkem puidu pealispinda kui suur- säsiüraski paksus koores kulgevad pikikäigud. Sinetusseente järel tekkib puidumädanik.
Millal?
Mõlemal liigil on üks põlvkond aastas.
Suurel- säsiüraskil lendlus toimub varakevadel, aprilli keskel või teisel poolel, harva mai alguses ning väikesel- säsiüraskil 1-2 nädalat hiljem, kui  õhutemperatuur on püsinud 9-10°C. Kui männid paiknevad metsa lõunaservas, hästi soojenevas kohas, siis tulevad putukad varem välja.
Feromoonpüüniste paigaldamine:
Püünised tuleb paigaldada kasvavatest okaspuudest vähemalt 10- 15 m kaugusele, püünise alumine serv peab olema 1-1,5 m maapinnast, vt paigaldust. Püünised võib paigaldada ka mõnele sobival kaugusel kasvavale lehtpuule.
Püüniste kontroll: vähemalt iga 14 päeva järel, väga suure püütud putukate arvukuse korral 5- 8 päeva järel, sest roiskuvad säsiüraskid on peletava efektiga. Kontrolli käigus tuleb püünised puhastada, vabastades muud püütud putukad ja surmates üraskid. Roiskunud lõhna eemaldamiseks puhastada püünis desovahendiga.
Kui palju püüniseid tuleb panna?
Üraskite püüdmiseks: iga eelmisel aastal kahjustatud 10 m³ metsa kohta tuleb paigaldada 2-3 püünist. Püüniste vahekaugus üksteisest võiks olla 20-30 m.
Monitooringuks: 2 püünist iga 10 ha hektari kohta.
Tähtis: ainult regulaarselt tühjendatud püünised tagavad kõrge püügiefektiivsuse. Lagunevad üraskid on peletava efektiga. Metsas on üraskeid alati, enamasti suudavad puud nendega toime tulla. Kui aga naabruses on toimunud raie, siis on tasakaal rikutud ja allesjäänud puud saavad tugeva ründe ohvriks. Seega, peale raiet tuleb püünised kindlast välja panna!